Soolajärvedest üldiselt
Soolajärved või mineraaljärved on suure soolasisaldusega järved. Tavaelus ollakse tihti arvamusel, et järved on reeglina magedaveelised. Selle arvamuse on kujundanud järvede suur paiknemistihedus ja arv parasvöötmes, kus järvevesi sisaldab tänu niiskele kliimale võrdlemisi vähe mineraalaineid. Veemahtu arvestades on aga pooled maailma järvedest magedad ja pooled soolased. Põhjuseks on asjaolu, et mitmed maailma suurimate järvede hulka kuuluvad veekogud (näiteks Kaspia meri; Joonis 2) on soolased. Araali mere (Joonis 3) (ja tegelikult ka mitmete teiste soolajärvede) pindala ja veemahu pidev vähenemine võib aga seda vahekorda näiteks muuta. Soolajärved on pälvinud paraku vähest avalikkuse tähelepanu ja neid ei peeta üldiselt majanduslikult kuigi tähtsateks veekogudeks. Teisalt on soolajärved laialt levinud kuiva ehk ariidse kliimaga piirkondades, kus nende ökoloogiline ja ühiskondlik roll on väga suur.