Soolajärvede paiknemine
Enamik soolajärvedest on tektoonilise tekkega ja paiknevad kõrgusvahemikus 400-1500 m üle merepinna. Osa soolajärvedest on veel vulkaanilise tekkeviisiga ning mõned kujunenud glatsiaalsel teel. Tõelised soolajärved paiknevad peamiselt ariidses (Joonis 4; sademete hulk 25-200 mm/a) või pool-ariidses (Joonis 5; sademete hulk 200-500 mm/a) kliimavöötmes (vahemikus 53°N ja 30°N põhjapoolkeral ja 3°N ja 42°S lõunapoolkeral), kus aurumine ületab sademete hulga. Taoliste järvede valgala on hüdroloogiliselt suletud ning valgalale langevad sademed kuivavad enne maailmamerre jõudmist, infiltreeruvad pinnasesse või voolavad äravooluta soolajärve. Osad soolajärvedest, mis paiknevad mere läheduses, on oma iseloomult (ioonkoostis ja elustik) sarnased rohkem merele kui sisemaa soolajärvedele. Taoliste järvede hulka võib põhimõtteliselt liigitada ka osad Eesti rannajärvedest (Joonis 6). Vesi jõuab soolajärvedesse peamiselt sademete, põhjavee ja jõgede kaudu. Ligikaudu 1/10 maismaast katavad just taolised hüdroloogiliselt suletud ning soolajärvede kujunemiseks sobilikud valgalad.
|
|