Soolajärvede majanduslik tähtsus
Peamine soolajärvede majanduslik tähtsus peitub evaporiitides. Evaporiidid (Joonis 38) on settekivimid, mis on moodustunud väga soolasest veest välja kristalliseerunud sooladest. Evaporiitsed soolad leiavad laialt rakendust ehituses, põllumajanduses, meditsiinis ja keemiatööstuses. Evaporiitides leiduvad näiteks haliit (kivisool – NaCl), uraan, tseoliidid (vett sisaldavate alumosilikaatide rühm, mida iseloomustab tugev ioonvahetus- ja adsorbtsioonivõime), liitium (kasutatakse soojusvahetis ning soolad leiavad rakendust ravimitööstuses), potas (kaaliumkarbonaat – vajalik klaasi, väetiste ja seebi tootmisel) ja booraks (naatriumtetraboraat – vajalik kosmeetikatööstuses, klaasi ja pesuvahendite tootmisel). Soolajärved on samuti lähteaineks glaubrisoola (Joonis 39; naatriumsulfaat – kasutatakse klaasi, paberi, tekstiili ja detergentide tootmisel) ja mõrusoola (magneesiumsulfaat – põllumajanduslik ja meditsiiniline rakendus) tootmisel. Glütserool ja beeta-karoteen (kasutuses toidu- ja meditsiinitööstuses) saadakse rohevetikate hulka kuuluvast Dunaliella perekonna vetikatest (Joonis 40), mis on laialt levinud just soolajärvedes. Beeta-karoteeni tootmisel on olulised ka kõrge soolsuse suhtes tolerantsed sinivetikaperekonna Spirulina esindajad. Ja lõpuks kogutakse soolajärvedest töönduslikult Artemia tsüste, mis leiavad hiljem toiduobjektidena rakendust vesiviljeluses.
|
Mitmetes riikides paiknevad soolajärvede kallastel (näiteks Surnumeri või Manitou järv) iluteenuseid pakkuvad spad või sanatooriumid. Soolane vesi on kasulik krooniliste nahahaiguste (nt. psoriaas) ravil ja leevendab valu artriidi ning teiste liigesehaiguste korral. Jõudsalt arenevad sellistes piirkondades ka soolajärvede mineraale kasutavad kosmeetikatööstused. Soolajärvede rakendamine turismi otstarbel on seotud tihti soolajärvede ajutise iseloomuga. Vaata alljärgnevat videot Surnumere kohta, kus spaturismi ähvardab kokkukukkumine, kuna järve pindala väheneb väga kiires tempos.
Osad soolajärvedest on olulised ka kalamajanduslikus mõttes. Näiteks Kaspia meres toodetakse 90% maailma kaaviarist, kasutades beluuga (Huso huso) marja. Siiski ähvardab soolajärvede kalastikku ja kalamajandust võõrliikide sissetoomine. Õsõkköli järves näiteks viis sevani forelli (Salmo ischchan) introdutseerimine mitme endeemse kalaliigi arvukuse tugeva languseni, mille tulemusena nõrgenes ka sevani forelli enda populatsioon.