Kalad
Enamik kuni 50 g/l soolsust taluvaid kalaliike on halotolerantsed (eurühaliinsed), kes võivad elada ka magevees. Kalade ellujäämist soolajärvedes ei määra mitte ainult ioonide summa, vaid ka erinevate ioonide omavaheline vahekord. Kindlaid soolajärvede liike on vähe nagu Etioopia soodajärvedes elutsev Alcolapia grahami (Joonis 35) või hammaskarpide perekond (Cypridonon). Ajutistes soolajärvedes kalad reeglina puuduvad, sest ükski soolajärvede kalaliik pole kohastunud kuiva aega üle elama.
Lisaks soolsusele on kalastiku kujunemisel oluline osa toiduobjektidel. Soolajärvede (eriti madalama soolsuse juures ja NaCl domineerimisel) toiduahelad võivad olla väga keerulised ja järved ise väga produktiivsed ning suurte kalavarudega (näiteks Õsõkköl, Kaspia meri, Balkaš). Õsõkköli järv (Joonis 36) on suur mesosaliinne (6000 mg/l) karbonaate, sulfaate ja kloriide sisaldav soolajärv Kõrgõstanis, mille fütoplanktonis on 299, zooplanktonis 154 ja põhjaselgrootute hulgas 17 erinevat liiki. Kalastik koosneb seal 27 liigiga 5 perekonnast. Kaspia merre on koondunud 82% maailma tuura populatsioonist, kuid hiljutine veetaseme reguleerimine ja alanemine on hävitanud paljud koelmud ning tuurasaagid on pidevas languses. |