Aasia soolajärved
Lõuna-Venemaal ja Kesk-Aasias on suured maa-alad hüdroloogiliselt suletud regioonid (Joonis 18). Sealsed soolajärvede paiknemisalad on tihedalt seotud Musta ja Kaspia mere madalikega. Kaspia madalikul (ka tasandikul) paikneb kaks maailma suurimat soolajärve – Kaspia meri ja nüüdseks tugevalt vähenenud pindalaga Araali meri. Neist kirdes, Baraba-Kulunda stepiregioonis, paikneb Tengizi järv (Joonis 19), mis on heleflamingode (Phoenicopterus roseaus) peamine elupaik. Tengizi järvest kagus asetseb Balkaši soolajärvede ala, kus tähtsaimaks ongi Balkaši järv. Tegu on Kesk-Aasia suurima järvega Araali mere järel (pindala 16 996 km²). Järve läänepoolne osa on magedaveeline, vasakpoolne osa on soolase veega. Veelgi lõuna pool, Tian Shan mäestikes, paikneb samuti üks suur soolajärv - Õsõkköl. Tegu on ühe maailma vanima järvega (u. 25 mln. a.), mis veemahu poolest 11. kohal.
Hiinas võtavad soolajärved enda alla 55% kõigi järvede pindalast ja sinna hulka kuulub ka Hiina suurim järv Qinghai Hu, mis ühtlasi on ka suuruselt maailma seitsmes soolajärv. Hiinas võib eristada viit suuremat soolajärvede piirkonda: Sise-Mongoolia, Qaidami nõgu, Quinghai Hu, Tiibeti platoo (Siin on ka merepinnast kõige kõrgemal paiknev soolajärv – Nan Tso; Joonis 20) ja Tarimi nõgu. Suuruselt kuues soolajärv Urmia paikneb Iraani paltool ja on samuti väga oluliseks elupaigaks flamingodele. Lähis-Idas on suurimaks ja kõige paremini tuntud soolajärveks Surnumeri (Joonis 21). Paikneb see 400 m allpool maailmamere taset, olles ühtlasi maakera madalaim punkt. Surnumeri on üks maailma soolasemaid veekogusid, mida toidab Jordani jõgi põhjast ning mõned väikesed allikad idast ja läänest. Paraku on Jordani jõe veed nüüdseks järvest mööda juhitud ja Surnumerd ähvardab aeglane kadumine. Praeguseks on järve pindala vähenenud kolmandiku võrra. |
|